| |
|
 |
Viljandi Paalalinna gümnaasiumis võeti akustiline koolikell kasutusele juba 2001. aastal. Õpetajate sõnul kuulevad lapsed selle kõla vahetunnis hästi.
Foto: Elmo Riig |
|
Moodne koolikell meelitab muusikaga
01.02.2008 00:01
Liisi Seil, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kes oleks võinud paarkümmend aastat tagasi arvata, et läbilõikava häälega koolikella asemel hakkavad varsti helisema õrnad muusikapalad, mille lülitab sisse arvutiprogramm?
Nii on aga juhtunud. Tänapäeval annab paljudes koolides tunni algusest teada kõlaritest kostev lauluviis. Näiteks Kildul kutsub klassidesse katkend Ludwig van Beethoveni loost «Elisele». Kärstna kool kasutas detsembris tundide märguandeks jõululaule. Praeguseks on need välja vahetatud ühe rahuliku pala vastu. Kildu kool muretses direktor Enn Siimeri sõnul akustilise koolikella- ja raadiosüsteemi kolm-neli aastat tagasi.«Varem oli meil tavaline kärts-mürts-kell, mis käis kõigist üdini läbi,» nentis ta. «Jätsime selle tuletõrje- ja ohusignaaliks.» Meloodiline kell on Siimeri kirjeldust mööda leebe ja inimlik ning teeb koolipere elu ka lihtsamaks, sest tundide ajad on sisestatud arvutiprogrammi, mis helina ise vajalikul hetkel sisse lülitab. «Saime arvutisse sisestada sellegi, et teisipäeviti algab meil enamik tunde tavapärasest hiljem: pärast teist tundi on saalis üldkogunemine ja vahetund on kümme minutit pikem,» jutustas direktor. Päästis õpilased kellahelistamisest Kärstna koolis on akustiline kell helisenud poolteist aastat. «Oleme selle süsteemiga väga rahul. Varem kehtis meil kord, et kella käis helistamas üheksanda klassi õpilaste hulgast määratud korrapidaja,» rääkis direktor Anu Roht. Ta meenutas, kuidas lapsed vaatasid seina- või käekellalt aega ning läksid vajalikul hetkel koridori kellanuppu vajutama. Loomulikult juhtus vahel sedagi, et tund osutus põnevaks ja kellahelistamine ununes. Või ei tulnud kohustus meelde sellepärast, et vahetunnis oli sõbraga haarav jutuajamine pooleli. Nii läks tundidest kaduma hulk väärtuslikke minuteid. «Uue kellaga kadusid need pinged täielikult,» lausus Roht. «Koolipäeva tuli rahu: kell kutsub meid rahulikult klassidesse ja laseb rõõmsa muusikaga vahetundi. Ei ole enam tirinat, mis nii õpetajad kui õpilased hüppama paneb.» Elektrikatkestuste puhuks on majas siiski ka klassikaline, käes kõlistatav koolikell. Raadiosüsteem pakub huvi Võhma gümnaasiumi direktori Külli Saarniku jutu järgi kuulevad õpilased akustilist koolikella ka kärarikka vahetunni ajal. «Koridorides on seda hästi kuulda,» tõdes ta ning lisas: «Rohkem on ette tulnud seda, et signaal ei kosta klassidesse, sest meil on mõnel ruumil uus helikindel uks.» Saarniku sõnul teeb koolielu huvitavamaks see, et kõnealuse süsteemi abil saab tööle panna ka kooliraadio, mis annab lastele võimaluse vahetundide ajal teateid edastada ja muusikat lasta. Kildu koolis leidub samuti igal aastal üks-kaks last, kes on huvitatud kooliraadiotööst. «Põhikooliõpilased veel tõsiseid saateid ei tee, kuid soovikontserti on meil vahel lastud küll,» ütles direktor Enn Siimer. Kasvas välja elust enesest Osaühingu Eesti Koolitehnika tegevjuhi Erki Ploomi andmetel on see firma akustilise kella ja raadio süsteemi paigaldanud kümmekonda Viljandimaa kooli ning kogu Eesti peale 170 õppeasutusse. Tema sõnul on see ettevõte Eestis kui mitte ainuke, siis kindlasti juhtiv sääraste süsteemide müüja. Tegemist on Eesti Koolitehnika enda tootega. Ettevõtte töötajad on loonud nii akustilise koolikella süsteemi kui signaalide ja raadio töölepanekuks vajaliku arvutiprogrammi. «Idee kasvas välja elust enesest,» nentis Erki Ploom. «Kümme aastat tagasi palus üks koolis töötav tuttav minu abi. Ta kurtis, et koolikella plärin on nii laste kui õpetajate meelest hirmus. Tehnika alal tegutsejana pakkusin talle mingi esialgse lahenduse välja.» Sellest hakkas tal oma sõnul mõte liikuma ning 2000. aastal lõigi ta osaühingu. Praegu on firmas ametis viis inimest, kes paiknevad üle Eesti. «Põhiline infovahetus käib interneti kaudu,» põhjendas tegevjuht kontori puudumist. Erki Ploomi väitel on õppeasutuste huvi akustilise koolikella vastu suur ning firma püüab kõnealust arvutiprogrammi üha täiendada. Nii ongi meloodilisele koolikellale lisandunud kooliraadio-, teavitus- ja häiresireenide süsteem. Ploom märkis, et arvutiprogrammi kasutatakse koolikella süsteemi puhul viimased neli aastat. Enne seda paigaldati koolidesse taimeriga kelli, millesse olid meloodiad sisse ehitatud. «Soovitan varasemad süsteemid arvutiprogrammi vastu ümber vahetada, sest nõnda saab kasutada piiramatut arvu meloodiaid ja paljusid lisafunktsioone,» lausus Ploom. ARVAMUS Eero Järvekülg, Jakobsoni gümnaasiumi direktor Praeguste plaanide kohaselt peaks ka Jakobsoni gümnaasium pärast remonti saama kooliraadio süsteemi, mille üks osa on akustiline kell. Kõige otsesem põhjus, miks selle muretseme, on asjaolu, et vana, valju häälega elektriline koolikell paneb inimesed, kes otse selle all juhtuvad olema, alati võpatama, samas peab helin koridorinurkadest igale poole kostma. Niisiis oli vaja leida inimsõbralikum variant: kell peab kostma kaugele ja kõrvalolijaid mitte ehmatama.
|
Vanemad uudised .